MÄNGULINE NÄDALALÕPP

Neljapäeva hommik - mängud, mängud! 

Lauaalust pole enam ammu keegi meelde tuletanud!! Täna oli see kuum koht! 

Tõmmati ette veel vakstu, et mängukoht oleks kodusem.

Lõpuks saadi püsti ka torn, kust alla veeres mööda ringi kuulike kiiresti-kiiresti! Ehitajatel oli õnne kui palju! Kuid meie kuuliraja teeplaadid on väga kulunud ja uusi pole kusagilt leidnud...

Poisid said enda pluusid maalitud, kuid lauda ei jõudnud enam koristada, sest liikumise aeg saalis oli kätte jõudnud.

Sokid jalast ära, ja kel on, võimlemisriided selga. 

Päiksekesed aga ikka alles saalis - aknast ju näeme! No rabelesime siis väheke kohapeal!!

Näete, kui rahulikult me kuulata oskame!!

Iga laps sai kepi ja palli. kepist tuli kahe käega kinni hoida ja palli etteantud suunas veeretada; tornide vahelt läbi, pingi peal olles pingi tagant läbi, siis lüüa 1 kord väravasse ja siis kahe paela vahelt Elo juurde tagasi. Oeh, kui raske oli! Eriti keppi kahe käega hoida!

Ja siis õue!!

Tuppa tulles ootas meid selline lõunasöögilaud.

Unejutt loetud, sättisime end unele...

...kui äkki kostis väljast kohutav kolin-mürin. Ronisin uksest rõdule -  ja mis ma näen...!!!!

Laste uudishimu sai rahuldatud siiski vaid pilti fotokast vaadates.

Miski pole igavene!

Reedel tulid külla Päiksekesed. Tähistasime Punamütsikese sünnipäeva: laulsime, soovisime õnne, andsime üle kaardi, mängisime Okasroosikese-laulumängu ja sõime kõik koos kommi. Aega jäi ka koos mängimiseks. 

Ja siis õue!!

Aga siin on juba reede pärastlõuna. Kahe laua äärde ei saanud me endid kuidagi sööma sättida - no mängud olid pooleli. Ja nii mahutasime siis ühe laua äärde!! Küll olid ooteks meil täna head kaneelirullid!!!

 Aitäh, meie kokk Ailile!!!

Tüdrukud ehitasid enne koju minekut veel terve linna.

Reede õhtut jäid lõpetama Oliveri sätitud liblikad lilledel.

Vahva nädal oli!!!

MÄRG MÄRTS

On juba märts. Märg ja ilmetu, pime, sombune ja ärritav. 

On vesi ja ei ole ka.. on pori ja ei ole ka... on külm ja ei ole ka...

Eks peame siis rohkem toas olema, et need va haigusepoisid jälle kallale ei tule.

 Eelmisel nädalal otsisime kapist välja uue mängu. 

Tegelikult käib mäng nii, et klotsid virna, värvide järgi ja siis hakatakse veeretama värvitäringut. Milline värv tuleb, sellise klotsi pead vahelt välja õngitsema. 

Mängisime ikka ka väheke, kuid huvitavam on hoopis neist midagi niisama ehitada ...

.. või laduda: näiteks loomadele aeda.

Eelmises blogis on juttu ja pilt väikestest loomadest. Eliisel siin pildil on vaid elevant. 

Sel nädalal selgus, et huvitav on lugeda ja loomakestele juurde panna nimesildid. 

Jälle üks võimalus ja mõnus mäng lugema õppimiseks.

 Täna uurisme, kui pikad me oleme.Mõõtsime, mitu klotsi pikkust on pikema ja lühema lapse pikkus. Selgus, et kõige pikem on Loreta. Tema tuli siis kõigi ette. Loreta vaatas omakorda, kes nüüd reas kõige pikem on, See oli Lisete. Ja nii sai iga laps vaadata/kutsuda enda kõrvale kõige pikema. 

Meie pikkuse rida on siin pildil, teie ees.

Peale võimlemist laulsime poiste ja tüdrukutega eraldi. laul oli sellest, millest on tehtud poisid(laulsid poisid) ja millest tehtud tüdrukud(laulsid tüdrukud). Poisse huvitas väga, millest siis tüdrukud ikkagi tehtud on, kui poisid on tiigris ja konnast ja kutsika hännast. Tüdrukuid eriti poisid ei huvitanud. Kuid tuppa tulles, enne sööki, lausime sii üksteisele laulu ette. Oli kenasti meelde juba jäänud.

 Nüüd on meil templid plastiliivaga mängimisel abiks ja kaunistuseks.

 Siis tuli meie logopeed Diana ja võttis Art Rasmuse endaga kaasa. 

Tegelikult tahavad kõik lapsed väga Diana juures käia. Hea on ju kahekesi vestelda vaikses toas. Mulle ka meeldiks!!

 Anni ja Loreta voolivad Rapuntslit. Vaadake, kui pikad juuksed juba!!!

 Siin on igapäevane ehitusplats. See ehitusmaterjal ei taha kuidagi korras seista. 

 Getter ronis rõngastesse. Algul ei saanud üles, siis ei saanud alla.

 Oligi aeg õue minna. 

Väheke aega mängisid meie õues Pärnu lasteaia Pöialpoiss lapsed.

 Kuni osa lapsi käisid vaatamas, kuidas tehakse kõrsikuid. 

 Meil oli elu õues täna päris raske: ära mine siia, ära mine sinna, 

seal on pori, siin on vesi, seal on väga märg, siin on libe...! Vaesed lapsed!

 Lõpuks jooksime-kõndisime kaks tiiru ümber lasteaia...

...ja läksime lihtsalt tuppa.

Lõuna ajal lugesin lastele muinasjutu "Vaim pudelis". Raamat on aastats 1951. See on minu sünniaasta. Jutt oli huvitav ja arutleda sai asjalikult. uurige lastelt, kus see vaim oli ja mida ta tegi!

VAAT SELLINE HOMMIKUPOOLIK OLI.