SIIT JA SEALTPOOLT NÄDALAST.

Alustame siis eelmise nädala neljapäeva õhtupoolikust.

Kohale jõudsid meile uued mänguasjad. Seekord on enamuses lauamängud. Need köidavad lapsi alati kõige enam, annavad võimaluse mängida nii üksinda kui sõbraga ja on igati  loovale mõtlemisele ja nobedate näppudele kasulikud ning arendavad.

Siin selline toksimise mäng: korkalusele saab toksida etteantud auguga kujunditest erinevaid asju - maju, autosid või lihtsalt lasta fantaasial lennata...

 Poisid said autod ja traktorid.

Õhtul vaatasime Jens Christjaniga raamatut "Ai, valus on!" Seal õpetab lapsi ettevaatlik olema ja kui juhtub õnnetus, siis kuidas käituda. No tõeline hirmutav raamat vanaemadele - lapselapsed asuvad naela otsa, lõikavad noaga näppu, ujuvad madratsiga merele, sõidavad jalgrattaga mootorratturile ette... Jens tahtis väga vaadata ja uurisime, et mis ja kuidas. Poiss teadis, et tema isaga on täpselt samad asjad juhtunud, kui ta väike oli...!

JÕUDIS KÄTTE REEDE HOMMIK.

Läksime ringkäigule meie alevisse, et vaadata, missugust tööd meie lähedal tehakse ja kus majas midagi asub.

Esimene ja kõige tähtsam, kõigile tuntud koht oli kauplus. See polnud üldse huvitav..!

Seda maja teadsid rohkem poisid - siit saab ehitamiseks ja ratta parandamiseks asju. Kuid seda, et siin enne ka lasteaed oli, ei teadnud keegi!! PIPIde rühma Jüri isa on selles lasteaias käinud.

See on rohupood, teadsid lapsed. Ja šokolaadi saab siit ka. 

Krettel tegi paranduse, et selle maja nimi on tegelikult apteek.

Selles majas saab juukseid lõigata, seda teadsid kõik.

Järgmine peatus oli rahvamaja ees. Ka selles majas olid paljud lapsed juba käinud kontsertidel.

Pildile jäi hoopis lillepood ja politsei ning päästeamet kah!

Seda maja polnud mina üldse enne näinud!!!! 

Uus "puhkekoht" tuletõrjeautodele. Vähemalt nii räägitakse...

Ja talvel oli seal maja taga liuväli, teadsid lapsed.

Lõpuks ometi sai puhata - ring jooksu ümber staadioni. No ja pilk Spordikeskusele kah...

See on koolimaja, pole see mingi uudis.

 Teisel pool teed olevas majas olid paljud lapsed käinud. Kuid kuidas nimetatakse kohta, kus on palju raamatuid, ei osanud keegi. Kuid ühiselt tuletasime meelde, et see sõna on RAAMATUKOGU ja siis ohkasid kõik - jah, muidugi...Teine asutus selles majas tekitas veel rohkem segadust. Kui aga vihjasime, et selles majas on ka palju muusikat, siis teati kohe - MUUSIKAKOOL.

MIks me siin seisame? Arvake, emad-isad!? Küsige lastelt!!!

Et siin perearstid on, oli kõigile teada. 

Et koolilapsed siin majas söömas käivad, teati!

 Pealegi olid kokad akendel meile lehvitamas.

MUUEUM oli võõras sõna ja võõras koht. 

Aga küllap seda maja ka edaspidi, kui suuremad oleme, seestpoolt näeme.

See "pilt"oli ja on ja jäi lastel märkamata. 

Ega ju jalgsi eriti ei kõnnita...

Ainult mina tegin pildi. 

Pärast meie lapsed küll ei teadnud, kus selline pilt meie teel oli.

Läksime korralikult üle "sebra".

 Vallamaja juures vaatasime, kus lehvib lipp. 

Täna ei lehvinud, oli täitsa lontis. Kui tuul tuleb, siis ei ole enam lontis -teadsid lapsed. 

                          Meie korralik rida hakkas laiali vajuma - pikk tee kõnnitud ja lapsed väsinud...

 Keegi polnud enam huvitatud päästeametist ega tuletõrjemajast.

Ruttu lasteaeda!!!

NII LÕPPES MEIE REIS ÜMBER KODUALEVI. 

ESMASPÄEV, 3. MÄRTS.

 Sel nädalal räägime rohkem tüdrukutest, printsessidest, nende riietusest, käitumisest, töödest/tegemistest...

Täna arutasime, miks on vaja ehteid, kus ning kuidas ehteid kantakse ja tegime neid ka ise.

See oli huvitav ja mõnus tegemine.

 Poisid ütlesid küll, et isadel on ketid kaelas, mõnel kohe mitu tükki, aga keed kõlbasid täna meile kõigile!!

Isegi Marcel, meie "rahutu hing", istus pea tund aega ja lükkis pärleid paela otsa!!! 

ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD!!

                                       Mitte keegi ei jäänud ilma. Ellele tegi pärlid Anete. Aitäh!

Nuppe sai ka alusele laduda. Nii tuli kokku mäng "Kes aias!".

Lõpuks läksid lapsed mängima. Neid vaatama minnes. nägin huvitavat vaatepilti. 

Küsisin imestunult, et mis te siin teete? Getter on kass ja me musitame teda, ta on meile väga kallis kass, sellepärast,  seletasid poisid. Nojah, kui kass, siis muidugi...!

Veel käisime me laulmas/tantsimas/mängimas, saalis, ja õues käisime ja enne uinumist kuulasime muinasjuttu Tuhkatriinust ja arutasime, milline tüdruk Triinu oli.

 Ja üldse oli tore esmaspäeva hommikupoolik.