Algas nädal rahulikult.
Kuum mänguplats sel nädalal oli lauaalune. Kuna ka minu töölaud seal lähedal on, siis võin saladuskatte all teada anda, et käidi kosmoses.
Ega kõiki kaasa ei võetud - kosmoselaev oli pisike...!
Marten oli üks mahajääja. Aga ega poisil polnud kahju kah -
ta muudkui lükkis endale helmeid paela otsa!!!
Viltpliiatsitega me igapäevaelus ei joonista,
kuid sellist tähtsat pilti, mis läheb emale, ju ometi võib!!
Vildikad teevad joone väga lihtsalt ja kergelt paberile.
Nii ei anna pliiats käele piisavalt tööd!
Laste kasvatamise koht oli tagumises toas.
Kodused "lapsed" olid täna päevakorral, sest oli neljapäev.
Kes enda emadepäeva pildi oli valmis saanud,
kirjutas enda nime pildi teisele poolele.
See mäng on minule, pensionärile, liig mis liig!
Ei jõua mina neid värve ja värke nii kiiresti vaadata, kui vaja!
Nii Katarinal kui Karl Mihklil olid mänguasjana kaasas tõelised digifotoaparaadid.
Fotograafiks Loreta. Sel hetkel.
PALJU ÕNNE EMADEPÄEVAKS, KALLID EMAD!
Näe. võttis meie Ellegi kõpsutama see emadepäeva tulemine!
Elle on meil ikka rõõmsameelne ja abivalmis!
Vahel pean lausa keelama - tema teeks laste eest kõik ära!!
Neljapäeval oli unejutuks ahelmuinasjutt varblasest, kes lõpuks pillimeheks hakkas.
Emadepäeva kingitus laupäeval kodus: remont köögis.
Pühapäeval võtsin kanad autosse ja Varblasse!
Ise tormasin tagasi, sest homme ju lasteaiapäev!
Kuid õhtuks olid need, mitte eriti hea väljanägemisega, kanad juba nelja munaga maha saanud!!
Keset meie lagedat maalappi oli mu kallis kaasa leidnud lõokese pesa.
Kodu poole sõites sain pildile sookured.
Kohtumiseni homme, esmaspäeval!!
No comments:
Post a Comment